7. juunil avalikustatud nutiturvalisuse uuringust selgus, et Eesti inimesed on päris hästi teadlikud, et oma nutiseadet on vaja kaitsta – üle 90% inimestest kasutavad paroole ja ekraanilukke ning 62% inimestest ei ole oma nutiseadmete paroole ega ekraanilukke kellegagi jaganud. Vaid 9% Eesti elanikest ei kasuta oma nutiseadmetel ühtegi esmast kaitsevahendit - ei paroole ega ekraanilukku.

Nutikaitse 2017 projekti eestvedaja, Vaata Maailma sihtasutuse juhi Kristi Kivilo sõnul on heameel tõdeda, et Eesti inimeste käitumine nutiseadmete esmase turvalisuse osas on üsna hea. Uuring näitas, et kõige rohkem kasutavad oma nutiseadmetel paroole ja ekraanilukku 15-19 aasta vanused noored. “Tervelt 95% noortest kasutavad paroole ja ekraanilukku, samas üle 60-aastase hulgas on see protsent 86%. See näitab, et kui tavaelus annavad vanavanemad lastelastele oma kogemusi edasi, siis nutimaailmas on olukord vastupidine ja noored sobivad oma vanaemasid ja -isasid harima,” sõnas Kivilo.

Turu-uuringute ASi poolt mais läbiviidud uuringu kohaselt kasutavad Eesti elanikest 71% regulaarselt vähemalt ühte nutiseadet, kahte või enamat nutiseadet kasutavad ligi kolmandik Eesti elanikest (29%). Noorema põlvkonna jaoks on tänapäeval nutiseadmete kasutamine iseenesestmõistetav – tervelt 98% alla 30-aastastest inimestest kasutavad regulaarselt vähemalt ühte nutiseadet ja üle 42% kahte või rohkemat nutiseadet. Samas üle 60-aastastest inimestest kasutavad regulaarselt nutiseadmeid ainult 33%.

Kristi Kivilo hinnangul on nutiturvalisuse seisukohast endiselt muret tekitav, et pooled Eesti elanikud kasutavad nutiseadmetega turvalisust nõudvatesse veebikeskondadesse sisenemisel jätkuvalt paroolikaarte. Ida-Virumaa nutiseadmete kasutajatest eelistavad paroolikaarte koguni 60% elanikest. Turvalisi mobiilseid autentimisvahendeid, Mobiil-IDd ja Smart-IDd, kasutavad kõige rohkem Põhja- ja Kesk-Eesti inimesed – vastavalt 52% ja 47%. 28% vastanutest väidab, et nad ei külastagi mobiilsete seadmetega turvalisust nõudvaid e-keskkondi.

Nutikaitse 2017 projekti raames kutsuti inimesi maikuus tegema veebis nutiturvalisuse testi ja see võimalus leidis laialdast kasutamist – testi tehti ligi 12 000 korda ja kõigile küsimustele vastasid õigesti 8439 inimest. Testi kümnest küsimusest osutus vastajate jaoks kõige keerulisemaks internetipanga turvaliselt külastamist puudutav küsimus. Üle 20% vastanutest ehk 1862 inimest arvasid, et internetipanka on turvalisem külastada paroolikaardi, mitte ID-kaardi, PIN-kalkulaatori, mobiil-ID või Smart-IDga. Kristi Kivilo sõnul näitas veebitest sarnaselt uuringuga, et internetipanga külastamisel on Eesti inimesed harjunud kasutama paroolikaarti ning paljud usuvad, et see on ka turvalisem kui ID-kaart, Mobiil-ID või muu elektrooniline autentimislahendus. “Inimeste harjumused on visad muutuma, kuid turvalisuse seisukohast on paroolikaart kindlasti oluliselt vähemturvaline, kui erinevad elektroonilised autentimislahendused,” kinnitas Kivilo.

SK ID Solutionsi juhataja Kalev Pihla sõnul oli üle kolme aasta tagasi Nutikaitse 2017 projektiga alustades osapooltel ootus, et nutiseadmed võetakse tänaseks päevaks isegi laialdasemalt kasutusele, kui see tegelikkuses on juhtunud. “Kui noorte jaoks on nutiseadmed igapäevaelu lahutamatu osa, siis vanem põlvkond võtab tehnoloogilist arengut rahulikumalt. Seda näitab nii nende poolt nutiseadmete igapäevase kasutamise tagasihoidlikum maht kui ka väiksem aktiivsus turvalisust nõudvate veebikeskkondade külastamisel. See on samas normaalne, sest ega inimesi ei saa ju sundida nutiseadmeid kasutama,” lisas Pihl.

NutiKaitse 2017 projekti algatasid 2013. aasta novembris EMT, Elion, Elisa, Tele2, Swedbank, SEB, SK ID Solutions AS, Riigi Infosüsteemi Amet. Projekti koordineerib Vaata Maailma sihtasutus. Koostööleppega liitunud soovivad üheskoos tõsta nutiseadmete kasutajate turvateadlikkust ning tõsta mobiil-ID kasutajate arvu. Nutiseadmete turvalise kasutamise teavitustegevusi rahastatakase Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi toetusskeemist „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine”.