Avaldatud Delfi Forte rubriigis 07.10.2014
Autor: Rica Williams

Kui võrrelda nutiseadmete arengut autode maailmaga, siis autode maailmas justkui tuleks pidevalt juurde mitte ainuüksi uusi mudeleid vaid ka uusi autotüüpe - isejuhitavaid, iselendavaid jne. Lisaks on erinevatel mudelitel n-ö erinev turvavarustus. Mõnel on näiteks tagurdamist lihtsustav kaamera, teistel mitte. Põhimõte on aga ikka üks - juht on see, kes enda, auto ja kaasliiklejate turvalisuse eest vastutab. Nutiseadmete maailmas lisandub samuti kogu aeg juurde uusi mudeleid ja tüüpe, millel on erinev turvavarustus ning nutiseadmete turvalise kasutamise reeglid on pidevas muutumises.

Liiklusseadus ka aeg-ajalt muutub, aga põhimõtted jäävad siiski samaks. Kuigi nutiseadmete turvalise kasutamise reegleid on raske seaduseks vormida, on siiski mõned väga lihtsad ja üldised printsiibid, mida silmas pidada.

Turvavöö paneme peale

Autos paneme me endale turvavöö peale, et end võimalikus ohtlikus olukorras kaitsta. Nutiseadme puhul on selleks esmaseks turvavööks nutitetelefonile või tahvelarvutile luku peale panemine.

See tähendab, et seade on kaitstud kas PIN-koodi või näiteks sõrmejäljelugejaga. Võimalusi on erinevate seadmete puhul erinevaid, kuid oluline on, et seade ei oleks asjatult avatud.

Auto viime hooldusesse

Autode puhul on täiesti normaalne, et investeerime nende korrashoidu. Auto hakkab tegema imelikku häält, sõidame hooldusesse. Kummid on kulunud, sõidame teenindusse. Talv tuleb, paneme talverehvid alla. Lisaks on igaks juhuks autos kaasas esmaabikarp ja jääkaabits, sest kunagi ju ei tea ...

Nutiseadmete puhul tuleb ka olla tähelepanelik. Kui seadme tootja pakub teile tarkvarauuendusi, siis tähendab, et see on seadmele vajalik. Sellega garanteerite, et teie nutiseadmel on kõige paremad võimalused end ja teid küberkurjategijate eest kaitsta.

Seetõttu on ka nutiseadmetel vaja oma esmaabikarpi, milleks on sisuliselt viirustõrjeprogrammid. Selleks pakuvad mitmed suured tootjad (kelle nimesid teame arvutimaailmast) viirusetõrjeprogramme ka nutiseadmetele.

Uksed lukku ja signalisatsioon peale

Auto ost on kulukas ning auto on suur väärtus, seetõttu investeerime sellesse, et seda meilt ära ei varastataks. Auto uksed paneme lukku ning signalisatsiooni peale.

Nutiseadmed muutuvad samuti iga päevaga meile järjest väärtuslikumaks, seega tuleb olla nutiseadmeid kasutades tähelepanelik - kuhu me selle jätame, kellele me seda laename. Sest nutiseadmes on meie kohta palju infot, seal on meie info ning kasutame seda väga paljude teenuste tarbimiseks.

Näiteks kasutame nutiseadmeid üha enam ka raha liigutamiseks pangakontol või e-poodides tasumiseks. Üheks kõige efektiivsemaks viisiks sealjuures on nutiseadmes kasutada Mobiil-ID võimalusi.

Mobiil-ID abil saab teha samu elektroonilisi toiminguid nagu ID-kaardi puhul, kuid see töötab edukalt ka nutitelefonis või tahvelarvutis.

Suvalist bensiini ei tangi

Autode puhul teame, et ei ole sugugi ükskõik, mida autole sisse valame ning selleks vaatame me tanklas tähelepanelikult enne kui suvalise vooliku krabame.

Nutiseadmete puhul on selliseks bensiinijaamaks rakendusi (äppe) müüvad poed. Ning seal müüdav võtab sageli silme eest kirjuks. Rakendusi on palju ning sageli tundub, et need kõik on tasuta.

Samas tuleks siiski rakendusele enne n-ö otsa vaadata. Selleks saate näiteks lugeda kasutajate arvamusi, äpi tootja kohta internetist infot otsida ning vaadata, milliseid õigusi äpp teie käest küsib.

Kui ostate bensiini, kuid sellega koos tahetake kassas teie isikukoodi ja aadressi teada, siis hakkaksite ju kohe kahtlema, et miks seda vaja on. Nutiseadmete äppidega on sageli samamoodi - kui tasuta taskulambi-äpp küsib krediitkaardi andmeid, siis tasub mõelda, kas tegemist on ikka ausa ja õige rakendusega.

Nutiseadmed muudavad meie elu paljus mugavamaks, kuid mida rohkem meie elu nutiseadmetesse kolib, seda tähelepanelikumad peame olema. Paanikaks pole põhjust, kuid kindlasti tasub säilitada kainet mõistust, sest purjus peaga me ju rooli ka ei istuks!

--

Vaata Maailma SA koordineerib algatuse NutiKaitse 2017 tööd, mille eesmärk on tõsta nutiseadmete kasutajate, arendajate ja müüjate turvateadlikkust ning kasutamisoskusi.

NutiKaitse 2017 algatuse partnerid on Sertifitseerimiskeskus, Riigi Infosüsteemi Amet, Swedbank, SEB, EMT, Elion, Elisa ja Tele2. Oktoobris toimub NutiKaitse 2017 algatusel Mobiil-ID teavituskampaania.

Mobiil-ID Facebookis
Mobiil-ID koduleht